teisipäev, 16. juuni 2015

Üllatus! :)

Nii sain siis väikese mõttekillu hakata blogi pidama kõigest sellest, mis mul siin viimase paari kuu jooksul toimunud juba on ja mis alles tuleb. Laura-Liis oli seekord see pisike päkapikk, kes sellise mõtte mu pähe pani ja nüüd lõpuks tegin teoks. Aitäh sulle! :)

Nii et siis, mis värk on. :D Saime meie siis toreda uudise osaliseks, kui selgus aprilli lõpus, et meie perre on sündimas üks pisike tegelane. Päris üllatusena see ei tulnud aga olime üllatunud ,et see nii ruttu juhtus. :) Enne, kui jõudsin arstilt veel kinnitust saada jõuti juba lähedasematele uhkustada, mis tulemas on, kuid peale väikest nõupidamist otsustasime siiski veidi teavitamistega oodata. Sellest on nüüdseks saanud juba... ohohoo.. peaaegu 2 kuud. Aeg lendab peale uudist lihtsalt jubeda kiirusega.

Ootus aeg teise arsti külastusajani muidugi venis ja venis ja mul oli juba tunne ,et mingisugune ajategelane lükkab aega edasi kogu aeg .Topib suvaliselt tunde vahele ja paneb minutid ka aeglasemalt käima( tavaolukorras oleksin olnud ilmselt vägagi õnnelik aga kui on kiire, siis on kiire noh :D ). Igatahes, kui siis lõpuks seal olin ja kuulsin, et kõik okei ja, et südamelöögid ja kõik olemas, pean ütlema, et no tuli ikka pisarake silmanurka küll. Seda tunnet on lihtsalt võimatu kirjeldada ja seda mõistab ainult see, kes on ise tundnud. :) Sellest hetkest muutus kõik. Te ei kujuta ette ka, kui palju raamatuid ma olen läbi lugenud ja kui palju aeg veetnud arvutitaga erinevaid artikleid lugedes. Ma arvan... ei ma olen päris kindel, et keskkoolis ei lugenud ma nii palju raamatuidki läbi (okei ma ei lugenud vist peaaegu ühtegi raamatut lõpuni või üldse läbi hihii. Kokkuvõtetega sai asju tehtud. Paha paha).

Nüüd aga on aeg väga, lausa liiga kiiresti läinud. Võib-olla on asi ka selles, et ma olen nii palju arstide vahet jooksud, et halb hakkab. Nii panin siis oma arsti juurde järgmise aja( see oli siis see teine kord, kui üldse arstil käisin) ja olin enne rääkinud ka ühe sõbrannaga, kes soovitas pöörduda otse ämmaka poole ning sellest ajendatuna panin aja ka ämmaka juurde. Sattus aga nii, et hommik oleks alanud kõige peale ämmaka külastusega ja siis oma arsti külastusega. Sai veel paari inimesega räägitud ja otsustasin, et käin ikka oma arstil enne ära ja siis lähen ämmaka juurde( väääääga vale otsus. Kuula kurat, mida targemad ja kogenenumad räägivad).  Algas siis pull sellega, et käisin oma naistearsti juures ja ta hakkas mulle ajama, et oi nüüd pead ära muutma oma perearsti, sest sa pead hakkama seal iganädal käima ja samuti võtma ämmaka omale kodu juurde ,sest seal pead ka kogu aeg käima. Ehmatas teine mind ikka väga ära. Lisaks ütles, et tema mind rasedana arvele ei võta vaid seda teeb perearst. Kirjutas kõik saatekirjad jne. Pidasin siis veidi aru ja mõtlesin ,et no mul hea perearst ja väidetavalt  ikka nii tihti ei pea käima arstil ja perearsti juurde pole üldse asja. Igatahes perearsti ei muutnud ja ämmaka võtsin ka linna. Mulle aga öeldi, et pean end enne 11.nädalat kindlasti rasedana arvele võtma. Okei. Pelgulinna infotelefonist öeldi, et seda saate teha meie naistearsti juurde. Lähete alguses suvalise juurde ta regab ära ja teen asjad ja siis lähed ämmaka juurde. Mõeldud tehtud. Läksin sinna suvalise naistearsti juurde ja teate, mis mulle sealt öeldi: Palju õnne olete rase! Mul oli nagu, et hallooooo. see on nagu juba habemega uudis, kas ma sellepärast pidingi siia linna sõitma ja teile veel 5 euri peale maksma, et teada saada, et ma lapse saan vä? Päris tigedaks ajas. Nii otsustasin ,et nad võivad kõik metsa minna, panin aja ämmaka juurde, kus siis asjad lõpuks liikuma hakkasid. Ämmakas on väga tore noor naine Pille Lõmps. Mai teagi ,kas asi oli minus ja selles ,et infot oli lihtsalt meeletus koguses või on ta lihtsalt väga kiire aga pidin paljud asjad üleskirjutama, sest muidu läks see lihtsalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja ja pea oli tühi nagu oleks keegi totaalse format C teinud.



Ja samuti ei tehtud mulle kaua oodatud ultraheli, niiet viimane pilt on see. Mul pole aimugi ,kas seda saab peale klikates suuremaks ka, aga ega seal väga midagi näha polegi. Lihtsalt, et on olemas lootepaun, südamelöögid ja, et peaks olema umbes 7 nädalat ja 2 päeva vana. :)



Hetkel on siis veel teada, et koju jään arvatavasti 3.augustil juba, sest töötan lastehoius ning viirused ja füüsilinekoormus seal on rasedusele ohtlikud.

Järgmine ultraheli, mis on suurem ehk kaelavoldi uuring on juba järgmisel reedel ehk 26.juuni ja siis uuritakse, kas laps ilusti terve jne.


Niisama fun facts'idest, et kass on mul nüüd nagu sabarakk. Seal kus olen mina, on ka tema. Magab kogu aeg otsas ja no tihe suhtlus käib kogu aeg. :D Inku on ka väga hoolitsev ja kui naisuke ikkagi soovib saada passionfruit'i mahla, siis tuleb käia poed läbi ning kui ei leia, siis midagi lihtsalt välja mõelda nt tuua siirupit ja joogijogurtit ehk siis kõige lähedasemad asjad nõutavale. :D

Väike tagant järele targutus ka:
* Kui olete kodus nt teada saanud rasedustesti kaudu, et olete rase, vaadake Pelgulinna SünnitusmajaRaseduskeskuse lehelt number ja pange aeg sinna kirja. EI OLE MÕTET käia oma naistearsti       juures või suvalise naistearsti juures, kes mingit tarka infot ei jaga ja isegi asja lähemalt ei vaata.
* Teine asi mõelge kohe sellele, kuhu olete sissekirjutatud ja mis tingimused peavad olema täidetud erinevate toetuste saamiseks.
* Pange peale ämmaka juures käimist(ilmselt mingi 3 kuu paiku) aeg ka sotsiaalnõustaja juurde, kes räägib täpsemalt, kuidas ja mille alusel emapalka saate ja räägib ka need sünnituseelse haiguslehe teemad ära ja üleüldse selgitab asju.


Selleks korraks lõpetan, saigi postitus ülearu pikk aga no kirjutada oli ka palju. Eks kui jälle midagi targemaks saan või midagi huvitavat juhtub, siis kirjutan ja joonistan. Samas, kui teil on endal küsimusi millegi kohta, siis vastan ka vabalt.  :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar